JUDO  on kõige levinum kahevõitlusala maailmas, mida harrastab ligi 30 miljonit inimest. Eestis tegutseb hetkel 40 klubi, kuhu kuulub umbes 6000 last, noort ning täiskasvanut vanuses 2.-70.a. Judo sobib poistele ja tüdrukutele, meestele ning naistele –  ehk kõigile, kel soovi treenida efektiivselt nii oma keha kui vaimu. Alates 1964. aastast kuulub judo ka olümpiamängude programmi.

Judo kasvas välja iidsest Jaapani võitluskunstist Jiu-Jitsu`st. Pedagoog, filosoof ning hilisem Jaapani  haridusjuht – JIGORO KANO arendas eelneva baasil uue kahevõitlusala, mille tehnika ja reeglid välistasid vastase tahtliku vigastamise.
Judo tähendab jaapani keeles “pehmet teed”. Vastase üle võidu saavutamiseks tuleb sooritada heide, valuvõte, kägistamis- või kinnihoidmistehnika. Oluline on kiirus, osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judo harrastajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega, mida tähistavad erivärvilised vööd.

Judo ei ole pelgalt füüsiline treening, vaid KASVATUSFILOSOOFIA, mis keskendub kogu maailmas ühisele kaheksale printsiibile: JULGUS,  AUSTUS, TAGASIHOIDLIKKUS, SIIRUS, SÕPRUS, AU, VIISAKUS, ENESEKONTROLL. Tatamil on väga oluline distsipliin, emotsionaalne tasakaal ning oma kaaslaste austamine. Lisaks peetakse judot ka üheks kõige tõhusamaks enesekaitse tehnikaks.

UNESCO – Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon kuulutas judo kõige paremaks esimeseks spordialaks lastele ja noortele vanuses 4.-21.a, lähtudes eelkõige füüsise mitmekülgsest arengust ning kasvatuslikust aspektist.

Eestis hakati judoga tegelema 1969.a ning oleme saavutanud päris palju. Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin on võitnud kokku kolm pronksmedalit olümpiamängudelt, lisaks mitmed medalid Maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt. Euroopa tipptasemele on jõudnud veel mitmed teisedki Eesti judokad.

Judo eetika, olemuse ja ajaloo kohta on võimalik lugeda alla laadides ülevaatliku dokumendi SIIT!