Sõnal „veteran” on meie igapäevakeeles küll auväärne, kuid vahel ka lõplik või äärmisele eakusele viitav alatoon, justkui oleks tegu kellegagi, kes on oma teekonna lõpetanud, saavutused ajalukku kirjutanud ja teinud ruumi noorematele. Judomaailmas ja veteranspordis üldiselt on lood teistsugused. Tatamil ei tähista see termin punkti karjääri lõpus, vaid uue, sageli palju teadlikuma ja tervislikuma peatüki algust. Judos algab veteranide vanuseklass juba 30-aastaselt. See tähendab, et kõrvuti 70-aastaste elukogenutega kuuluvad samasse põnevasse maailma ka noored täiskasvanud, kelle aju alles hiljaaegu oma arengu tipp-punkti jõudis. Seega on veteransport väga laia vanusegruppi haarav neist, kes on saavutusspordist hiljuti taandunud ja tahavad muhedas seltskonnas siiski spordiga jätkata kuni meie ühiskonna kõige elukogenenumateni välja. Juba ainuüksi seesugune põlvkondadeülene kogukond on väärtus omaette.
Viimastel aastatel on Eesti judo veteranide kogukond saanud suurema hoo sisse, mistõttu on paslik vaadata otsa asjaoludele, miks võiks judoga tegeleda igaüks – olgu siis pikaajalise varasema kogemuse baasilt või täiesti algajana liitudes.
Siinkohal ei saa mööda vaadata Eesti statistikast, mille kohaselt ligi kolmveerand eakamate inimeste vigastustest on tingitud kukkumistest, seejuures kodus saadud vigastustest moodustavad kukkumised ligi 80% ning vanuse tõus ja kukkumisrisk on tuntavas positiivses korrelatsioonis. Erilist tähelepanu vajab ka asjaolu, et kukkumisest tingitud suremus on samuti tõusnud. Rääkimata sellest, et tegu on indiviiditasandil tõsise murekohaga, mis mõjutab mitte ainult ohvrit ennast, aga ka tema lähedasi, on tegu ühiskonnale suure rahalise koormusega. Kui elanikkonnast 65+ vanuses inimesed moodustavad umbes viiendiku, kulub nende vigastuste ravile umbes sama palju kui kogu ülejäänud täiskasvanud elanikele kokku ja seejuures suurema osa kuludest moodustavad just kukkumisest tingitud vigastused.
Kuigi selle artikli fookus on veteranspordil, on statistikast rääkides asjakohane mainida ära, et ka laste vigastuste põhjustest moodustavad ülekaalukalt enamuse just kukkumised. Tänapäeval vajab see teema eraldi pühendunud tähelepanu, arvestades ohtraid elektrilisi kergliikureid tänavatel, millelt kukkumine on põhjustanud juba nii surmasid kui ka väga raskeid vigastusi erinevas eas inimestele.
Just siin tulebki mängu judo baas ja üks praktilisemaid väärtusi – ukemi ehk kukkumise kunst. Kui tavainimese keha reageerib komistamisele krampiminekuga, siis judoka keha õpib kukkumisel energiat hajutama. Judo ei treeni sind mitte kukkumist vältima, vaid kukkuma nii, et sa tõused uuesti püsti. See on refleks, mis salvestub lihasmällu ja võib päästa elu või tervise nii talvisel libedal teel kui ka tõukerattaga kukkudes.
Teadusuuringud kinnitavad, et korrapärane ja mitmekülgne füüsiline aktiivsus vähendab eakate kukkumisega seotud raskete vigastuste riski 32-40% võrra ning aitab viivitada vanusest tingitud füüsilise võimekuse langust. Judo sobib veteranspordina selleks suurepäraselt, kuna tegemist on just nimelt mitmekülgse treeninguga, mis ühendab endas lihasjõu, tasakaalu, koordinatsiooni ja aeroobse koormuse. Lisaks pakub judo ainulaadset lisaväärtust läbi kukkumistehnika õppimise, mis ei paranda üksnes funktsionaalset võimekust, vaid annab ka reaalsed oskused ning enesekindluse turvaliseks maandumiseks. Seeläbi aitab judo lõimimine igaühe argipäeva otseselt vähendada kukkumishirmu ja hoida inimesi pikemalt iseseisvate ning aktiivsetena.
Judo ei ole pelgalt kehaline koormus, vaid terviklik treeningvorm, mis toetab korraga nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring näitas, et 12-nädalane judoprogramm tõstis osalejatel oluliselt BDNF-i (brain-derived neurotrophic factor) taset. BDNF on oluline valk, mis toetab neuroplastilisust, mälu ja hoiab aju aktiivsena. Kuna judo on dünaamiline spordiala, nõuab see pidevat kohanemist partneri liikumisega ja kiiret otsustamist. See koormab aju positiivselt, parandades tähelepanuvõimet ja kognitiivset reageerimiskiirust. Samal ajal näitas uuring judotreenijate jalgade lihasjõu ja tasakaalukontrolli märgatavat kasvu. Judo pakub ka kahekordset kaitset kukkumiste vastu: see arendab kehahoidu kukkumiste ennetamiseks ning õpetab turvalist kukkumistehnikat, mis kaitseb vigastuste eest ka igapäevaelus.
Veteranide judo ilu seisneb selles, et igal harrastajal on vabadus valida täpselt endale sobiv rada. Ühe jaoks on see eelkõige meeldiv ja aktiivne ajaviide heas seltskonnas ehk võimalus vahetada igapäeva töörõivad judogi vastu ning laadida ennast samamoodi mõtlevate kaaslaste keskel samal ajal enda vaimu ja keha tugevdades. See on kogukond, mis ei piirdu vaid kodusaaliga ning alates käesoleva aasta algusest Eesti Judoliidu juurde loodud Eesti Judo Veteranide Ühendus on aktiivselt toimetamas ühistegevustega, koos käiakse ka üle-eestilistel üritustel. Suve- ja talvelaagrid pakuvad lisaks treeningutele hindamatut kamraadlust, kus matil jagatud higi asendub õhtul soojade vestlustega. Septembris veteranide maailmameistriks tulnud Evelin Pihlak võttis hästi kokku ka judotreeningute mõju vaimsele tervisele, kirjeldades, kuidas judo aitab olmeelust ja -muredest eemale saada, sest tatamile astudes ei ole võimalik mõelda poenimekirjale või tegemist ootavatele asjadele. Siin ja praegu kohalolu on suurepärane viis anda oma ajule puhkust ja aega taastuda, samal ajal ise füüsiliselt arenedes.
Teise jaoks on veteranide judo aga tõeline “teine noorus” võistlusspordis. Neile, kelles hõõgub jätkuvalt võistluskirg, pakub veteranide spordisüsteem turvalist ja auväärset väljundit. Võisteldakse oma vanuse- ja kaalukategoorias, mis teeb konkurentsi ausaks ja nauditavaks. See teekond võib alata kohalikelt Eesti-sisestelt turniiridelt ning viia välja suurte rahvusvaheliste tiitlivõistlusteni – Euroopa ja maailmameistrivõistlusteni, kus Eesti veteranid on aastate jooksul toonud koju mitmeid auhinnalisi kohti ja tõestanud, et meistriklassil pole vanusepiiri.
veteranide maailmameistriks saamist.
Meie täiskasvanud harrastajate seas on põnevaid lugusid, millest kõige inspireerivamad on just need kogukonnaga liitujad, kes ise lapsena judoga ei ole olnud seotud ning on selle spordialani jõudnud täiskasvanuna.
Üheks selliseks judohuviliseks on Svetlana Issakova, kes alustas judoga vaid mõned kuud tagasi 33-aastaselt, saades inspiratsiooni Eesti Judoliidu presidendi Ruslan Jakimovi teekonnast tatamile. Ehkki tippsport on Svetlanale tuttav, polnud judoga tal varasemalt rohkem kogemusi peale selle, et sõprade seas oli judokaid ja ka tema tütar alustas hiljuti judoga.
Svetlana on endine iluuisutaja ja tänane iluuisutreener, nii et spordimaailm erinevatest nurkadest ei ole talle võõras – selja taga on mitmed Eesti meistritiitlid, rahvusvaheliste võistluste medalid ning samuti on ta osalenud Grand Prix-del ja Euroopa meistrivõistlustel. Täna treenib ta aga ise noori sportlasi, mis teeb eriti huvitavaks teekonna, kus ta ka ise alustab uuel alal õpilasena.
Iluuisutajal on kukkumine tavaliselt midagi, mida püütakse viimase hetkeni vältida. Kuidas oli emotsionaalselt harjuda kukkumise tähtsusega judos?
Kukkumine oli harjumatu ja vahel praegu ka tahab rahulikumat suhtumist sellesse. Kuna saame harjutada pehmete mattide peal ja harjutused on samm-sammulised on võimalus tunda ennast kindlamalt ja vähendab hirmu.
Kuidas sind täiskasvanud alustajana judokogukonnas vastu võeti ja mida see trenn sulle igapäevaelusse juurde annab?
Judopere võttismu vastu rõõmsameelselt ja toetades. Olen varem kogenud teistsugust suhtumist, mistõttu avas selline uus kogemus paremad võimalused ka enda arenguks. See on hea võimalus liikuda ning enda füüsilist ja vaimset tervist hoida tasakaalus. Samuti võimalus seada erinevaid eesmärke ja koos neid saavutada. Toetavad on erinevad üritused, koosolemine ja suhtlemine.
Kadri Eliisabet Põder alustas judoga 2024. aasta jaanuaris ja on jõudnud selle ajaga nii rohelise vöö kui ka võistlemiseni. Enne ise tatamile jõudmist,oli tal võimalus pikemalt jälgida oma poegade teekonda judokogukonnas.
Millal oli see hetk, kui pealtvaataja rollist jõudsite otsuseni ka ise judogi selga tõmmata?
Minu esmane tutvus judoga jääb aastasse 2015 ja see oli täiesti juhuslik. Kui minu toona 6-aastased pojad kodus madistades mul kogemata käeluu murdsid, jõudsin arusaamisele, et nende energiat tuleb kuidagi mõistlikult ja neile endile kasulikult suunama hakata. Ühel hommikul kipsis käega poisse lasteaeda viies nägin seal judoklubi kuulutust, tänaseks on nad seitseteist ja kannavad pruuni vööd. Üksteist aastat olen nende judotegemistele kaasa elanud, millest umbes kaks ja pool aastat ka ise tatamil olles. Impulsi täiskasvanute grupiga liituda sain ka poistelt, kes tahtsid, et ema ka teaks, mida nad trennis ja võistlustel tunnevad. Kuna olin juba pikalt tulutult püüdnud end jooksurajale ajada, siis võtsinväljakutse vastu
Millega te tööalaselt tegelete ning kas ja kuidas kogemused tatamil toetavad igapäevaelu ka väljaspool matisaali?
Minu töö on seotud kirikuga, korraldan Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rahvusvahelisi suhteid. Judos olulised väärtused kõlavad suurepäraselt kokku väärtustega, mis on olulised minu kui kristlase jaoks. Pean siin eelkõige silmas austavat ja hoolivat suhtumist teise inimesse, samuti ühise heaolu ja kasu taotlemist. Tänu judole mõtlen kindlasti ka igapäevaelus rohkem sellele, kuidas leida see “pehme tee”, kuidas elada ja olla võimalikult vähe kahju tekitades, kuidas kasutada oma jõudu ja energiat targalt, nii et sellest võidaks lõppkokkuvõttes nii mina ise kui teised. Üks ühe vastu spordina tuletab judo ikka ja jälle meelde vastutust oma tegude või tegematajätmiste eest. Judos treenitavast rahu ja enesevalitsuse säilitamisest on mul tööspetsiifikast tulenevalt olnud tõesti praktiliselt palju kasu. Tehnika õppimine avab judot kui kunsti ning treeningud on vaheldusrikkad ning täielikku pingutust ja keskendumist nõudvad, mistõttu unustan paariks tunniks kõik muu ära. On ainult judo. Pärast on vaatamata füüsilisele väsimusele vaim väga värske ja valmis uue energiaga jälle igapäevaellu sukelduma. Lihtsalt võrratu!
Kas poegadega omavahel ka mõõtu võtate mõnikord ja kas ühised kogemused tatamil on kuidagi muutnud ka teie peresisest suhtlust?
Aeg-ajalt teeme koos trenni ja maadleme ka, mis on lõbus ja tähendab enamasti minu väga ettevaatlikku matile asetamist. Maasmaadluses kulub neil minu “neutraliseerimiseks” heal juhul 10-15 sekundit. Üks poeg aitas mul harjutada ja oli ukeks oranži vöö eksamil, teine rohelise vöö omal. Nii tore on kogeda, kuidas lapsed mingil hetkel mingites asjades vanematest ette jõuavad ja neile õpetajaiks saavad. Sain teada, et poisid oskavad oma teadmisi ja kogemusi suurepäraselt teistele edasi anda. Tänu trennile saan ma nüüd vahetult osa millestki, millel on olnud ja on nende elus väga suur ja oluline roll, mis on meid veelgi üksteisele lähemale toonud.
Täiskasvanuna uue alaga alustamine nõuab parajalt julgust. Mis oli alguses kõige keerulisem ja mis hoopis kõige positiivsem üllatus?
Pean tunnistama, et olen siiani üllatunud oma otsuse üle judoga tegelema hakata, aga ei ole seda kordagi kahetsenud. Judo oli minu jaoks spordialana midagi täiesti uut. Varasemalt olin tegelenud sportvõimlemise ja kergejõustikuga, ent seejärel oli igasuguse trenniga pikk-pikk paus. Võib-olla kõige rohkem küsisin endalt alguses seda, kas mulle ikka sobib vastasega väga tihedat kontakti nõudev sport. Teiseks mõttekohaks olid judo juurde kuuluvad vägevad õhulennud ja kõva matsuga kukkumised. Nendest muredest vabanesin siiski kiiresti, sobib nii kontakt kui kukkumine. Kõrvalt vaadates tundub oskus oma keha valitseda, saada õiged jäsemed õigel ajal koostööd tegema, et heide õnnestuks, nii lihtne ja loomulik! See on arvatust keerulisem! Kipub minema nii, et kui mõtlen käe peale, siis unustan jala, kui mõtlen puusa peale, siis unustan käe jne. Sugugi lihtne ei ole ka võrdselt vasakule ja paremale maadlemine. Positiivne üllatus oli eneses peituvate ressursside (taas)avastamine.
Kas ja millised on eesmärgid judoga, kuuldavasti Eesti MV-l on juba osaletud, kas võistlussport on miski, mis võiks ka tulevikus olla osa judokarjäärist?
Võistlussport ei ole minu jaoks olnud eesmärk omaette. Kõige kangem vastane olen ma endale ikka ise. Võistlustel osalemine annab muidugi täiesti erilise ja väga väärtusliku kogemuse. Seal saan teada, mida ma oskan ja millest mul puudu jääb. Ma ei lähe võistlustele võitma, vaid ikkagi õppima. Enamasti on vastasteks pruunid või mustad vööd, kes tegutsevad ka judotreeneritena. Nende puhul võlub mind austus, millega nad kohtlevad endast selgelt nõrgemat vastast, lastes mul maadelda, kuigi võiksid mind seljatada sekunditega, samuti nende nõtke ja kerge liikumine, oskus oma jõudu doseerida. Nad kehastavad minu jaoks seda, kuhu võin järjepideva treenimisega jõuda. Viimati võistlustel osaledes oli mul rõõm maadelda samaväärse vastasega. Kõrvaltvaatajatele me ilmselt ilusat ja põnevat maadlust ei pakkunud, aga minu jaoks oli see justkui terve kehakeeles peetud loeng jõust ja tehnikast ning oskusest/oskamatusest neid kasutada. Mõtlen sellele kogemusele siiani, see aitab mul meeles pidada, millele on vaja judoga tegeledes keskenduda. Trennist päris niisugust kogemust ei saa.
Seega – kui sina veel ei tegele judoga, siis ehkki eile oli parim aeg alustada, on täna samuti hea hetk! Üle Eesti toimub erinevates kohtades täiskasvanud harrastajatele treeninguid, võta sobivaga ühendust ja taga endale tervem tulevik ja lähedastele väiksem murekoorem.
Juba maikuus toimuvad Eesti ka veteranide Euroopa meistrivõistlused, mis on kindlasti põnev üritus, mida nii jälgida, kuid miks mitte ka ise osaleda!
TREENINGUD PÕHJA-EESTIS
* Judoklubi Aitado
Koht: Sõjakooli 3, Tallinn
Aeg: E ja K kell 19.30-20.30
Tasu: 1x nädalas 35€/kuu, 2x nädalas 55€/kuu
Registreerumine: https://aitado.ee/registreerimine/
NB! Varasem judokogemus ei ole eelduseks, esimesel korral ei ole kimono vajalik.
* Judoklubi Dokyo
Koht: Rannamõisa tee 3, Tallinn
Aeg: E ja K kell 20-21.30
Tasu: 80€/kuu
Registreerumine: https://www.dokyo.ee/tulejudotrenni/
NB! Varasem judokogemus ei ole eelduseks.
* Judoklubi Atari
Koht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn
Aeg: T ja N kell 18.30-20
Tasu: 73€/kuu
Registreerumine: https://atari.ee/
NB! Varasem judokogemus ei ole eelduseks.
* M-Dojo spordiklubi
Koht: P. Pinna 21, Tallinn
Aeg: E, K, R kell 18.30
Tasu: 60€/kuu
Registreerumine: s.marmeljuk@hotmail.com või 55923401
NB! Varasem judokogemus ei ole eelduseks.
* Judoakadeemia
Koht: Laki põik 4, Tallinn
Aeg: T ja N kell 19.15-20.15
Tasu: 1x nädalas 40€/kuu, 2x nädalas 65€/kuu
Registreerumine: https://judoakadeemia.ee/join-us
NB! Varasem judokogemus ei ole eelduseks.
TREENINGUD LÕUNA-EESTIS
* Spordiklubi Olümpiko
Koht: Ihaste tee 7, Tartu
Aeg: T 19.30-20.30; K 18-19.30 edasijõudnute maadluspäev; N 19.30-20.45
Tasu: 50€/kuu
Registreerumine: https://www.olympiko.ee/taiskasvanud-algajad
NB! Kolmapäevane trenn ainult edasijõudnutele, E ja N trenn kõigile huvilistele, varasem judokogemus ei ole eelduseks.
* Spordiklubi Altia
Koht: Tartu mnt 3, Elva
Aeg: K 18-19.15
Tasu: 5€/kord
Registreerumine: skaltia@skalitia.ee
NB! Trenn kõigile huvilistele, varasem judokogemus ei ole eelduseks.
***
Eesti Judoliidu 17.01.2026 loodud Eesti Judo Veteranide Ühendus
* veebis: https://judo.ee/liit/administratsioon/
* facebookis: https://www.facebook.com/groups/153989687350882
Loe veel sel teemal:
* https://tai.ee/et/uudised/vanemaealised-kukuvad-jarjest-enam
* https://tai.ee/et/uudised/vanuse-lisandudes-kasvab-ka-eakate-kodus-kukkumise-risk
* https://www.tai.ee/et/valjaanded/18-vigastused
* https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-03/15190271684_Vigastused_Eestis_2016.pdf
* Dipietro L., Campbell W., Buchner D., Erickson K., Powell K., Bloodgood B., Hughes T., Day K., Piercy K., Vaux-Bjerke A., Olson R. Physical Activity, Injurious Falls, and Physical Function in Aging: An Umbrella Review. Med Sci Sports Exerc. (2019). doi: 10.1249/MSS.0000000000001942.
* Callan, M., Bird, C., Bradic, S., Campos Mesa, M. D. C., del Castillo Andrés, O., Doval, M. S., Dziergwa, J.-P., Feenan, J., Headland, M., Ikumi, A., Inoue, K., Jadczak, A. D., Kamitani, T., Katsumata, A., Kawahara, H., Lampe, N., Marsh, R., Mills, K., Mitsumoto, K., … Weerdesteyn, V. (2024). Global Consensus Statement; How Can Judo Contribute to Reducing the Problem of Injurious Falls in Older Adults? The Arts and Sciences of Judo
* Kujach, S., Chroboczek, M., Jaworska, J. et al. Judo training program improves brain and muscle function and elevates the peripheral BDNF concentration among the elderly. Sci Rep 12, 13900 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-17719-6