Eesti Judoliidu põhikiri

Eesti Judoliidu põhikiri

1.Üldsätted

1.1. Eesti Judoliit (edaspidi liit) on mittetulundusühinguna tegutsev isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud judo arendamisele, harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele ning mis ühendab judoga tegelevaid spordiklubisid Eestis.

1.2. Liit juhindub oma tegevuses rahvusvahelistest spordikonventsioonidest ja nende alusel kehtestatud siseriiklikest regulatsioonidest ja juhenditest. Liit viib läbi dopinguvastast, sporditulemustega manipuleerimise vastast ja sporditurvalisusega seotud koolitusi ja muud ennetustööd, omades sellekohaseid juhiseid, eeskirju ja menetluskorda.

1.3. Liit on põhikirjalise tegevusega isik, kellel on oma pitsat, pangaarve, atribuutika ja sümboolika.

1.4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi liikmetele ei anta.

1.5. Liidu asukoht on Ihaste tee 7, Tartu 51013 ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

2. Liidu eesmärgid ja tegevus.

2.1. Judo arendamise kaudu tipp-, võistlus-, ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas.

2.2. Tingimuste loomine judo harrastamiseks, leviku laiendamiseks ning spordimeisterlikkuse tõstmiseks.

2.3. Liidu võistluskalendri koostamine, vabariiklike ja rahvusvaheliste võistluste korraldamine.

2.4. Eesti koondvõistkondade ettevalmistamine.

2.5. Kohtunike ja treenerite kaadri koolituse korraldamine, metoodiliste materjalide levitamine.

2.6. Judoalast tegevust määratlevate määruste, juhendite, eeskirjade jms. kehtestamine.

2.7. Arendada koostööd sama spordialaga tegelevate liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal, harrastatava spordiala edendamiseks ning traditsioonide säilimiseks.

2.8. Korraldab kasumit mittetaotleval viisil portlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi, osavõtte võistlustest.

2.9.Autasustab ja stimuleerib judo arendamisel silmapaistvaid isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale.

3. Liidu liikmeskond

3.1. Liidu liikmeteks võivad olla judoga tegelevad juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu ning vastavad järgmistele tingimustele:

1) kes viivad läbi regulaarseid judotreeninguid ning kelle liikmed kuuluvad ainult sellesse liikmesklubisse;

2) kelle töötajate nimekirja kuulub vähemalt üks EKR 4 või kõrgema kutsetasemega treener;

3) kelle puhul on tõendatud judotreeningute läbiviimiseks vajaliku treeningsaali kasutamine kehtiva üürilepingu või muul alusel;

4) kelle majandustegevus on seotudjudotreeningute läbiviimisega;

5) kellel ei ole võlgnevust Liidu ees (nõue laieneb ka Liidu liikme liikmetele ja juhtorgani liikmetele).

Kui isik on asutaja, liige, juhtorgani liige või muul moel seotud isik mitmes Eesti Judoliidu liikmes, võib Eesti Judoliitu kuuluda vaid üks nimetatud isikuga seotud liige. Kirjeldatud olukorra ilmnemisel on hääleõigus vaid ühel isikuga seotud liidu liikmel.

3.2. Liidu liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 75 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Juhatuse pädevuses on hinnata liikme vastavust põhikirja punktis 3.1. nimetatud tingimustele ning sellega seoses on juhatusel õigus nõuda liikme kandidaadilt täiendavat informatsiooni ja dokumente.

3.3. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele ning toetajaliikmetele kinnitab üldkoosolek.

3.4. Liikmeksolek lõpeb liikme vabatahtliku väljaastumisega, väljaarvamisega, liikme tegevuse lõppemisega. Vabatahtlikult esitatakse kirjalik avaldus liidu juhatusele ja likvideeritakse vastastikused võlgnevused.

3.5. Üldkoosolekul on õigus arvata liige liidust välja, kui liige ei vasta põhikirja punktis 3.1. nimetatud tingimustele, liige on jätnud kaks korda esitamata majandusaasta aruande registripidajale seaduses sätestatud tähtaja jooksul, liige ei esita Eesti Spordiregistrile nõutud andmeid või ei tee seda tähtaegselt, liige pole tasunud liikmemaksu ühe aasta jooksul, liige rikub Liidu põhikirja või liige ei täida muid kohustusi, mis on talle pandud Liidu üldkoosoleku või juhatuse poolt.

3.6. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.

3.7. Liidu liikmetel on õigus:

3.7.1. osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning liidu tegevustes;

3.7.2. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll-, ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

3.7.3. esitada arupärimisi liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

3.7.4.esitada liidu juhtorganitele taotlusi toetuse ning abi saamiseks;

3.7.5.kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;

3.7.6.liidust välja astuda.

3.8. Liidu liikmed on kohustatud.

3.8.1.järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsuseid;

3.8.2.osalema oma esindajate kaudu korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3.8.3.tasuma õigeaegselt liikmeks vastuvõtmisel sisseastumismaksu ning juhatuse poolt määratud aegadel liikmemaksud;

3.8.4.kasutama heaperemehelikult ja säästlikult liidu raha;

3.8.5.hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

3.9. Teisi õigusi ja kohustusi saab kehtestada liidu üldkoosolek ja juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

4.Liidu juhtimine ja järelvalve

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, hiljemalt nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib liidu tööd juhatus, mille kutsub kokku president vähemalt kord kvartalis. Juhatuse majanduslikku ja õiguslikku tegevust kontrollib revisjonikomisjon või vajadusel audiitor.

4.2. Üldkoosoleku kokkukutsumist peab ette teatama vähemalt 15 (viisteist) päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt. Üldkoosoleku materjalid peavad olema liikmetele teatavaks ja kättesaadavaks tehtud hiljemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

4.3. Liidu erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku kui seda nõuavad liidu huvid või nõue on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.

4.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.4.1. põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;

4.4.2. liidu tegevuse lõpetamine, ühinemise või jagunemise otsustamine;

4.4.3. liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kinnitamine;

4.4.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

4.4.5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

4.4.6. liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja, ametikohtade ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

4.4.7. Valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed, presidendi ja asepresidendi ning määrab revisjonikomisjoni ja vajadusel audiitori.

4.5. Liidu üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, v.a. põhikirja muutmine ja liidu tegevuse lõpetamise otsus, mille vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 koosolekul osalejate häältest. Kui koosolekul ei osalenud nõutud arv liikmeid, kutsutakse kokku uus koosolek 1 kuu jooksul, teatades sellest ette vähemalt 15 (viisteist) päeva. Teist korda kokkukutsutud koosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt kaks liiget.

4.6. Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vaja 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek tuleb esitada kirjalikult.

4.7. Isikute valimine

4.7.1. Isikuvalimistel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli tingimusel, et kandidaadi poolt on antud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmete häältest. Valimiste läbiviimiseks kinnitab üldkoosolek valimisreglemendi.

4.7.2. Kui isiku valimistel saavad kandidaadid võrdse arvu hääli ja valida saab neist vaid ühte isikut, korraldatakse nimetatud isikute vahel kordusvalimised.

4.7.3. Juhul kui isik või isikud jäävad valimata põhjusel, et nende poolt ei antud üle poole üldkoosolekul osalenud ja esindatud liikmete häältest, korraldatakse mittevalitute osas kordusvalimised või esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse kordusvalimised nende vahel.

4.7.4. Igal liidu liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Mitteosalev liige saab anda oma volituse ainult teisele liidu liikmele.

4.7.5. Liidu juhatuse kandidaate saavad esitada kõik liidu liikmed. Kandidaat peab oma kirjaliku nõusoleku esitama EJL sekretariaati hiljemalt 10 (kümme) päeva enne väljakuulutatud üldkoosoleku toimumist.

4.7.6. Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaatide seast esitab väljavalitud president üldkoosolekule valimiseks juhatuse liikmekandidaadid.

4.7.7. Liidu juhatuse liikmete hulka kuuluvad ka president ja asepresident.

4.7.8. Presidendikandidaate võivad esitada kõik liidu liikmed. Esitamiseks on vajalik ¼ liidu liikmete toetust.

4.7.9. Presidendikandidaatide kirjalik nõusolek kandideerimiseks ning toetusallkirjad tuleb esitada EJL sekretariaati vähemalt 10 päeva enne väljakuulutatud üldkoosoleku toimumist.

4.7.10. Asepresidendikandidaadi esitab üldkoosolekule valimiseks valitud president õigeaegselt esitatud juhatuse liikmete kandidaatide hulgast.

4.8. Juhatuse liikmete minimaalne arv on viis.

4.9. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuulub:

4.9.1.juhendite, määruste ja kalenderplaanide kinnitamine;

4.9.2.liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

4.9.3.liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

4.9.4.juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnitatud ametikohtadele;

4.9.5.rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

4.9.6.liidu tegevuskava ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

4.9.7.liidu komisjonide, institutsioonide juhtide ja koondise treenerite nimeline nimetamine.

4.9.8. kõigi muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku ainupädevusse, sh on juhatusel õigus panna liikmetele kohustusi mittetulundusühingute seaduse § 12 lõike 4 mõistes.

4.10. Juhatuse tööd juhib president. Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja poolt hääletab üle poole hääletanuist.

4.11. Juhatus määrab palgaliste töötajate kooseisu, kinnitab ametipalgad ning asjaajamisjuhendid.

4.12. Juhatuse liikmed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president ja asepresident, kes esindavad liitu ainuisikuliselt.

4.13. Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

5.Liidu vahendid, vara ja aruandlus.

5.1. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

5.1.1.sisseastumis- ja liikmemaksudest;

5.1.2.füüsiliste- ja juriidiliste isikute annetustest;

5.1.3.riiklikest ja üleriigiliste spordiühenduste toetustest;

5.1.4.toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

5.1.5.põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga, intressitulust ning muudest laekumistest.

5.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning kasutatakse ja käsutatakse liidu põhieesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

5.3. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.

5.4. Juhatus kontrollib liidu raamatupidamise vastavust raamatupidamise seadusele.

5.5. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.

6.Liidu tegevuse lõpetamine.

6.1. Liidu tegevus lõpetatakse:

6.1.1.üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest;

6.1.2.pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi;

6.1.3.liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

6.1.4.sundlõpetamise korras kohtuotsusega.

6.2. Liidu lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon, kuhu kuuluvad juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

6.3. Likvideerimiskomisjon:

6.3.1.lõpetab liidu toimingud;

6.3.2.avaldab liidu lõpetamise teate ajalehes;

6.3.3.esitab avalduse liidu kustutamiseks registrist;

6.3.4.annab liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule;

6.3.5.esitab avalduse dokumentide hoidja nime kandmiseks registris;

6.3.6.teeb muid vajalikke toiminguid liidu tegevuse lõpetamiseks.

6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaido Kaljulaid
Eesti Judoliidu president

Vastu vōetud liidu korralisel üldkoosolekul 31.03.2024, Tartus.